Uus algus.

Ma avastasin taas oma blogi, lugesin seda ning nutt tahtis kurku tulla. Osaliselt sellepärast, et kuidas ma kuangi kirjutanud olen, nagu mingi sollichiller..., ma isegi ei hakka seda parandama. Tulevikus hea lugeda. Kõik oleks nagu koguaeg halvasti olnud, terve see blogi on ainult kurbust, viha ja valu täis. Niipalju halba tuletas see kõik mulle meelde. Kuna ka praegu tunnen ma, et kõik ei ole üldse hästi, siis mõtlesin just siia kõik kirja panna :) Alustan sellest,et ma olen vahetanud talli ja mis peamine ma olen vahetanud kooli. Kuristiku asemel olen ma nüüd Tallinna Tehnikagümnaasiumis. Alguses oli närv sees, sest ma läksin sinna peale I kursust. Kõik võtsid muidugi mind üllatavalt hästi vastu ja juba lähiajal leidsin endale vägaväga häid sõpru. Alguses oli muidugi kõik väga ilus, heameel oli taas koolis käia. Aga, juba nüüd olen ma suutnud endale päris palju probleeme tekitada. Osadest inimestest ma lihtsalt ei saa aru, ning mõnest inimesest ma tahaks rohkem aru saada. On mõningad õpetajad, keda ma kohutavalt vihkan, ning osad õpetajad kes on 10 korda paremad, kui Kuristikus. Mõne silmis olen korralik ja õpin. Teine osa, aga näeb minus hoopis midagi muud. Ma ei suuda siiani asju õigeks ajaks ära teha, lasen tihti tunde üle, kodus ei õpi ja siis nutan miks tulemused nii halvad on. Kust ma küll leiaksin selle motivatsiooni endale? See selleks. Muidu olen ma rahul. Kuigi there is one guy.... Ohhjah mulle lihtsalt tundub, et ma suudan alati valel ajal valed inimesed endale nii lähedaseks mõelda. Ma lihtsalt ei suuda mitte mõelda sellepeale, ta on teistusugune. On paar inimest klassist, kes on mulle vägaväga kalliks saanud, niii lühikese ajajooksul. Iga hommik kooli minnes tekkib täielik masendus. Homset päeva tahtsin taas üle lasta, aga siiski on üks inimene, kes mind motiveerib natukenegi :) Mu tervis on täiesti korrast ära, põlvedega niinii palju pidanud jamama. Vahepeal pidin igakuuu käima liigesevahe vedelikku põlve süstimas. Olen taas avastanud uue allergia, käisin arsti juures ja nüüd mul kõigele muule lisaks ka maasikate vastu allergia.. Läheb hästi. Suutsin ka oma emaga just hetk tagasi taas tülli minna. Igatahes ta ütles mulle, et ta pole mitte ühtegi nii südametut inimest kohanud. Oma isa pole ma vägavägaväga pikalt näinud, tihti ta loeb, kui ma talle kirjutan, aga ta ei vasta mulle. Tahaksin niiniiväga, et need jõulud juba läbi saaksid, sest mul pole nagunii kellegiga midagi jagada .. Ma viimasel ajal koguaeg tujust ära, tihti olen liiga ülbe inimestega. Kuidas te kõik mind kannatate? Ma olen märganud seda, et müningate inimeste peale olen ma kohutavalt kade, ma tunnen ennast koguaeg tahaplaanile jäetuna. Täna jõudsin ma aga järeldusele,et ilmselt on asi minus ja ma pean tõiselt midagi muutma. Ma olen viimasel ajal hakanud täiega kuulama eesti muusikat. Ning jäänud pikemalt kuulama ühte ja sama laulu, mu playlist on praegu väaväga kesine. Hakanud üha enam teistssugust muusikat kuulama. Ma tahaks niii väga ise ka kõikke osata, aga ei. Tahaksin nii palju öelda, aga mul jäääb alati julgust väheseks, ma ei julge asju öelda, mida ma ntks tegelikult mõtlen. Kardan,et sellest ei tule midagi välja, äkki keeran kõik veel rohke per**e, kui see juba praegu on. Kardan kaotada seda vähestki, mis praegu on. Praegu jookseb juhe ka täiesti kokku, seega ma ei oska rohkem siia mittemidagi kirjutada. :)